Nähtused interneti ajaloost (2. nädal)

Usenet

Usenet oli süsteem, mis võimaldas kasutajatel jagada tekste ja faile erinevate "uudisgruppide" vahel. See mõeldi välja 1979-ndal aastal ja hakkas päriselt toimima juba järgmisel aastal. Uudisgrupid jaotati teemadekaupa ja kasutajad said nendesse uusi teemasid postitada või olemasolevaid lugeda ja kommenteerida. Kasutajad said uudiselugeja (newsreader) tarkvaraga postitusi teha ja omale huvipakkuvatel aruteludel silma peal hoida. Olemuselt sarnanes see tänapäeva internetifoorumile.

Usenet toimis serverite võrgustikuna, mis oli üldiselt dial-up ühendusega. Kui keegi tegi postituse, siis algselt oli see nähtav ainult sellel kindlal serveril, millele postitus esimesena tehti. Kõik võrgus olevad serverid suhtlesid omavahel ja see võimaldas ajapikku postitustel levida üle terve võrgu. Kuna tol ajal olid võrgud väga aeglased, siis serverid jagasid postitusi ainult üks-kaks korda päevas, aga mitte ühekaupa vaid terve hunnikuna korraga.

Usenet eksisteerib ka tänapäeval, aga on jäänud tahaplaanile peale internetifoorumite ja sotsiaalmeedia plahvatuslikku kasutuselevõttu.

X.25 protokoll

X.25 oli varajane võrguprotokoll, mis võimaldas erinevaid arvuteid omavahel ühendada ja suhtlema panna. See oli enne interneti arengut üks populaarseimaid võrguprotokolle ja oli 70-ndate lõpus ja 80-ndatel laialdaselt kasutuses panganduses ja ka telekommunikatsiooni ettevõtetes.  

X.25 on kujutatud kolme kihina, mis oma olemuselt sarnanevad OSI mudeli esimeste kihtidega:

Füüsiline kiht - Nagu OSI mudelilgi, kirjeldab füüsilist meediumit, mille kaudu andmed liiguvad.

Andmelülikiht - Alustab kommunikatsiooni seansi ja teostab veakontrolli.

Paketikiht - Kirjeldab kuidas adresseerida ja saata X.25 pakette.

Tänapäeval on üle mindud Internet Protocol-le, kuigi panganduses võib siiani leida antiikseid võrke, mis siiani kasutavad X.25 protokolli.

Viited:

X.25 tänapäeva panganduses

X.25 ja selle kihid

Usenet - Wikipedia