Vaba tarkvara ja autoriõigus (10. nädal)

Oma artiklis ennustas Eben Moglen vabale tarkvarale suurt võidukäiku omandvara üle ja traditsioonilise autoriõiguse hääbumist. Päris nii ei ole läinud, aga üldjoontes on maailm ennustuste suunas liikunud küll. 

Vaba tarkvara liikumine on 20 aastaga korralikult kasvanud. Kui opsüsteemidest rääkida, siis suur osa sellest arengust on tuginenud muidugi Linuxi edule. Näiteks Android, mis põhineb Linuxil, on kasutuses umbes 70%-l nutitelefonidest. Unixi põhised operatsioonisüsteemid on interneti toimimise selgrooks, erinevate allikate puhul on need kasutuses umbes 80%-l veebilehtedest. Personaalarvutitega hoiab siiski Microsoft Windowsiga turgu oma käes, see ei ole aastatega tohutult muutunud.

Inimesed on vaba tarkvara suhtes muutumas teadlikumaks ja järjest rohkem on neid, kes panustavad selle arengusse. Tänu erinevatele koodivaramutele on tarkvaras muudatuste tegemine ja nende kajastamine võimalikult mugavaks tehtud, et paljud inimesed saaksid oma osa anda. Järjest rohkem ettevõtete platvorme kasutab vaba tarkvara oma tegemistes. Näiteks saab ka tuua praegu aktuaalse tehisintellekti ja masinõppe valdkonna, kus leidub mitmeid avatud lähtekoodiga lahendusi, nt. TensorFlow või Stable Diffusion. Vaatamata sellele ei ole vaba tarkvara ikkagi saavutanud ülekaalu omandvara üle. On kasutusalasid, kus on raske leida omandvarale samaväärseid vabu alternatiivne, näiteks video- ja fototöötlus, CAD, digitaalne muusikaloome (DAW-id).

Kokkuvõtteks ei ole omandvara ja traditsiooniline autoriõigus aastate jooksul kuhugi kadunud, aga vaba tarkvara liikumisel on siiski olnud edusamme. Sellega seotud kommuun aina laieneb ja isegi suurettevõtted on oma tegemistes erinevat vaba tarkvara kasutusele võtnud. 



Viited:

Mobile Operating System Market Share Worldwide | Statcounter Global Stats

Usage Statistics and Market Share of Operating Systems for Websites, April 2023 (w3techs.com)

The Impact Of The Tech Giants On Open Source (forbes.com)

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kasutatavus veebis (12. nädal)

Image
 Negatiivne näide: ühelehelised veebilehed või "scroll" veebilehed Siin ei ole ühtegi konkreetset veebilehte välja tuua, aga jutt käib konkreetsest veebilehe kujundusstiilist.  Viimastel aastatel olen üha rohkem koperdanud veebilehtedele, mis koosnevad ainult ühest esilehest, millel pikalt alla kerides saab kõik sealoleva info kätte. Üldiselt kõik sellistel lehtedel olevad nupud ja lingid, mis ma eeldaks, et viiksid omaette lehele, hoopis kerivad sellel samal esilehel vastava infoni. Välimuselt on kõik sellise stiiliga leheküljed muidugi kena ja minimalistliku välimusega, aga kui reaalselt tahta kiiresti mingit konkreetset infot kätte saada, siis lõputu rulliku kerimine muutub tüütuks.  Üldiselt olen ma kohanud sellist leheküljestiili erinevate toodete esitluslehtedel, näiteks arvutikomponentide tootjalehed, kus alla kerides kuvatakse järjest rohkem omadusi ja täpsemaid andmeid. Eks selline lehekujundus on populaarseks muutunud tänu nutitelefonidele, kus pikk "scrollimin
Read more

Edukad ja mitte nii edukad IT lahendused (1. nädal)

Intel 4004 Üks IT maailma enim mõjutanud saavutusi on kindlasti mikroprotsessori leiutamine. Sellega sai hakkama Intel 1971. aastal, kui tõi turule Intel 4004 protsessori. Sellest ajast saadik on arvutite riistvara edasi arenenud tohutu kiirusega, kui 4004-l oli transistorite arv 2300, siis Inteli tänapäevastel prosedel on see arv mitmetes või mitmekümnetes miljardites. Tänu sellele on olnud võimalik toota aina väiksemaid ja efektiivsemaid seadmeid.  Nintendo Virtual Boy Viimase kümne aasta jooksul on VR seadmed jõudnud sinnamaale, kus need on reaalselt kasutatavad meelelahutuseks ja samuti ka praktilistes tööasjades. Selle nimel on tehtud pikalt tööd ja üle elatud palju ebaõnnestumisi. Näiteks Nintendo hakkas 90-ndate keskpaigal müüma oma 3D mängukonsooli Virtual Boy-d. Välimuselt on see sarnane tänapäevastele peas kantavatele VR-i seadmetele, aga tehnoloogia mõttes erineb kõvasti. Nintendo kasutas ruumilisuse efekti tekitamiseks stereoskoopiat, aga kujutatud pilt oli ainult punast vä
Read more

Intellektuaalomand (6. nädal)

  Intellektuaalomand on üpriski keeruline teema, millel on väga palju erinevaid nüansse. WIPO mudeli komponentide kohta lugedes leidub iga kohta omajagu kriitikat ja mul endal on raske hinnata süsteemi toimimist, kui varasemalt teemaga piisavalt kursis pole. Kaubamärk Kaubamärk on üks intellektuaalomandi osa, mis on enamjoalt oma eesmärkidega hakkama saanud ilma suurema kriitikata. Globaliseeruvas ja kiiresti arenevas maailmas on aina olulisem ettevõtetel oma bändi ja identiteeti kaitsta. Internet on lihtsustanud uute teenuste, toodete ja kaupluste turuletulekut, see ka tähendab, et ettevõtete logodel ja nimedel on suurem roll, üritades hallist massist eristuda. Kaubamärk ongi selleks oluline vahend. Kaubamärgist on tarbijatele ka kasu, see aitab inimestel vältida segadust ja pettetrikke. Uued teenused või tooted, mis pole ennast veel ära tõestanud, ei saa üritada kliente meelitada, kasutades selleks mingi tuntud brändi nime või logo. Kaubamärgid pole siiski ilma kriitikata. On näiteks
Read more