Roland K ITSPEA

  Tugevused: Eesti on digitaalse innovatsiooni ja e-teenuste liider Euroopas. Euroopa Liidu tasandil on küberjulgeoluku alane ühistegevus tõusuteel. Euroopa Liidu mastaabis on Eesti elanikkond digioskuselt ja IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas. Nõrkused: IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus. Suur osa olemasolevast digiriigi baastaristust ei ole nüüdisaegne. (väike pilveteenuste kasutus, alakasutatud ELi ühistaristuga liidestumine) Olemasolevad digiriigi teenused on killustunud, teavet ja teenuseid pakutakse paljudes erinevates kanalites ning puudub ühtne lähenemisviis. Olemasolevate teenuse kvaliteedi kohta puudub põhjalik info, kuna seda mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda. Võimalused: Uute lahenduste ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kiireneb. (nt. tehisintellekt, 5G) Eesti saab tugevdada oma positsiooni digiühiskonna eestvedajana. Suurendada väliskoostööd ja piiriüleste teenuste arvu. Digiriigi arendamine on ka osa ettevõtlus

 The New York Times New York Times on üks maailma tuntuimaid ja mõjukamaid ajalehti, mis on olnud olemas juba üle 160 aasta. See tõestab, et ajaleht on erinevate ajastutega suutnud väga hästi kohaneda ja seetõttu on see hea näide pikalt eksisteerinud traditsioonilise meedia allikast, mis on suutnud tänapäeva muutustega edukalt järge pidada.  NYT on astunud mitmeid samme, et laiendada oma digitaalset kohalolekut ja kohandada oma sisu uue meediaruumiga. Nende artikleid hakati veebis avaldama esmakordselt 1996. aasta alguses. Eelmise aasta lõpu seisuga oli neil kokku 8,6 miljon digitaalsisu tellijat. Peale oma veebilehe jagab NYT oma toodangut ka paljudes teistes protaalides. Aktiivselt jagatakse infot uute artiklite ja maailmasündmuste kohta ka paljudes erinevates sotisaalmeediaportaalides, näiteks Facebook, Instagram, Twitter ja ka isegi Tiktok. Artiklid pole ainus sisu, mida NYT toodab, nende Youtube'i kanalile laetakse erinevaid dokumentaalfilme, uudis- ja arvamusvideoid ja interj

Usenet Usenet oli süsteem, mis võimaldas kasutajatel jagada tekste ja faile erinevate "uudisgruppide" vahel. See mõeldi välja 1979-ndal aastal ja hakkas päriselt toimima juba järgmisel aastal.  Uudisgrupid jaotati teemadekaupa ja kasutajad said nendesse uusi teemasid postitada või olemasolevaid lugeda ja kommenteerida. Kasutajad said uudiselugeja (newsreader) tarkvaraga postitusi teha ja omale huvipakkuvatel aruteludel silma peal hoida. Olemuselt sarnanes see tänapäeva internetifoorumile. Usenet toimis serverite võrgustikuna, mis oli üldiselt dial-up ühendusega. Kui keegi tegi postituse, siis algselt oli see nähtav ainult sellel kindlal serveril, millele postitus esimesena tehti. Kõik võrgus olevad serverid suhtlesid omavahel ja see võimaldas ajapikku postitustel levida üle terve võrgu. Kuna tol ajal olid võrgud väga aeglased, siis serverid jagasid postitusi ainult üks-kaks korda päevas, aga mitte ühekaupa vaid terve hunnikuna korraga. Usenet eksisteerib ka tänapäeval, aga on

Intel 4004 Üks IT maailma enim mõjutanud saavutusi on kindlasti mikroprotsessori leiutamine. Sellega sai hakkama Intel 1971. aastal, kui tõi turule Intel 4004 protsessori. Sellest ajast saadik on arvutite riistvara edasi arenenud tohutu kiirusega, kui 4004-l oli transistorite arv 2300, siis Inteli tänapäevastel prosedel on see arv mitmetes või mitmekümnetes miljardites. Tänu sellele on olnud võimalik toota aina väiksemaid ja efektiivsemaid seadmeid.  Nintendo Virtual Boy Viimase kümne aasta jooksul on VR seadmed jõudnud sinnamaale, kus need on reaalselt kasutatavad meelelahutuseks ja samuti ka praktilistes tööasjades. Selle nimel on tehtud pikalt tööd ja üle elatud palju ebaõnnestumisi. Näiteks Nintendo hakkas 90-ndate keskpaigal müüma oma 3D mängukonsooli Virtual Boy-d. Välimuselt on see sarnane tänapäevastele peas kantavatele VR-i seadmetele, aga tehnoloogia mõttes erineb kõvasti. Nintendo kasutas ruumilisuse efekti tekitamiseks stereoskoopiat, aga kujutatud pilt oli ainult punast vä

 Tundub, et kõik on töökorras.