Roland K ITSPEA

 Negatiivne näide: ühelehelised veebilehed või "scroll" veebilehed Siin ei ole ühtegi konkreetset veebilehte välja tuua, aga jutt käib konkreetsest veebilehe kujundusstiilist.  Viimastel aastatel olen üha rohkem koperdanud veebilehtedele, mis koosnevad ainult ühest esilehest, millel pikalt alla kerides saab kõik sealoleva info kätte. Üldiselt kõik sellistel lehtedel olevad nupud ja lingid, mis ma eeldaks, et viiksid omaette lehele, hoopis kerivad sellel samal esilehel vastava infoni. Välimuselt on kõik sellise stiiliga leheküljed muidugi kena ja minimalistliku välimusega, aga kui reaalselt tahta kiiresti mingit konkreetset infot kätte saada, siis lõputu rulliku kerimine muutub tüütuks.  Üldiselt olen ma kohanud sellist leheküljestiili erinevate toodete esitluslehtedel, näiteks arvutikomponentide tootjalehed, kus alla kerides kuvatakse järjest rohkem omadusi ja täpsemaid andmeid. Eks selline lehekujundus on populaarseks muutunud tänu nutitelefonidele, kus pikk "scrollimin

  Spotify tarkvaraarenduse mudel (Agiilne mudel) Spotify tarkvaraarenduse mudel on piisavalt tuntud, et seda kutsutakse eraldi "Spotify mudeliks". See põhineb agiilsel mudelil, mille eesmärk on kiiresti kohaneda muutuvatele nõudmistele ja klientide tagasisidele. Terve mudeli aluseks on väikesed meeskonnad, kes töötavad mõne konkreetse funktsiooni kallal, aga samas ka suhtlevad omavahel.  Spotify mudel jaguneb neljaks peamiseks osaks: Squad - Meeskond, mis keskendub konkreetsele funktsioonile või valdkonnale, tavaliselt 6-12 inimest. Squadid on autonoomsed, nad saavad ise otsustada mida ja kuidas arendada olenevalt nendele seatud eesmärgist. Tribe - Kogum Squadidest, kes teevad koostööd sama eesmärgi või lahenduse kallal, tavaliselt 40-150 inimest. Tribe-id aitavad koordineerida meeskondade vahelist koostööd ja selle lihtsustamiseks on igal Tribe-l ka juht, kelle vastutus on soodustada seda sama ühist tööd. Chapter - Iga meeskonna liige kuulub ka oma valdkonna Chapterisse. Nee

Oma artiklis ennustas Eben Moglen vabale tarkvarale suurt võidukäiku omandvara üle ja traditsioonilise autoriõiguse hääbumist. Päris nii ei ole läinud, aga üldjoontes on maailm ennustuste suunas liikunud küll.  Vaba tarkvara liikumine on 20 aastaga korralikult kasvanud. Kui opsüsteemidest rääkida, siis suur osa sellest arengust on tuginenud muidugi Linuxi edule. Näiteks Android, mis põhineb Linuxil, on kasutuses umbes 70%-l nutitelefonidest. Unixi põhised operatsioonisüsteemid on interneti toimimise selgrooks, erinevate allikate puhul on need kasutuses umbes 80%-l veebilehtedest. Personaalarvutitega hoiab siiski Microsoft Windowsiga turgu oma käes, see ei ole aastatega tohutult muutunud. Inimesed on vaba tarkvara suhtes muutumas teadlikumaks ja järjest rohkem on neid, kes panustavad selle arengusse. Tänu erinevatele koodivaramutele on tarkvaras muudatuste tegemine ja nende kajastamine võimalikult mugavaks tehtud, et paljud inimesed saaksid oma osa anda. Järjest rohkem ettevõtete platvo

Tim Cook (arengumootor) Tim Cook sai Applei tegevjuhiks 2011. aastal, mõni nädal enne Steve Jobsi lahkumist. Tema juhtimine erines märgatavalt Jobsist, sest ta ei jätkanud autoritaarses ja mikrojuhtivas stiilis. Cook eelistab olla demokraatlik, andes rohkem otsustusvõimet oma alluvatele, sellega soodustades töötajatevahelist koostööd. Koostööle aitab kaasa ka aktiivne suhtlus, läbipaistvus ja usaldus, mis on peamised omadused, millele Cook põhineb oma juhtimisstiili juures. Teda ei saa pidada nii suureks visionääriks, kui oli Jobs. Tema juhtimise all on Apple rohkem keskendunud olemasolevate toodete edasiarendamisse ja majandusnäitajaid vaadates, on see toiminud suurepäraselt. Lühidalt kokkuvõttes on Cook rohkem tagaplaanile jääv juht, kes usaldab anda vastutust ja otsustusvõimet toodete osas alluvatele, samal ajal ise keskendudes ettevõtte strateegiale ja suunale. Jeff Bezos (ülemus) Jeff Bezos oli Amazoni tegevjuht alates selle loomisest 1994. aastal kuni 2021. aastani, kui ta astus

IT tööturul alustamiseks on õnneks olemas palju erinevaid võimalusi ja kui on ka vastavalt suur huvi, siis võivad kõik olla sobilikud karjääri edendamiseks. Järgnevalt analüüsin kolme erinevat haridustunnistust: klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus- /kutsekõrgkoolidiplom ja erialalisi kutsetunnistusi. Klassikaline kõrgkoolidiplom Selleks võib olla kas bakalaureuse-, magistri- või lausa doktorikraad. Ülikoolide õppekavad annavad oma laiapõhjaliste teadmistega hea aluse veel kõrgemal tasemel edasiõppimiseks ja spetsialiseerumiseks. Tööturul annab kõrgkoolidiplom hea eelise, näidates, et inimesel on olnud piisavalt järjepidevust ja tahtejõudu, et oma eesmärgid täita ja koolitee lõpuni viia. Ülikool on ka soodne keskkond, mis võib aidata leida uusi tutvusi, kes on huvitatud ja seotud sama valdkonnaga. Isegi kui on juba enne kõrgkooli minekut laialdased teadmised ja kogemused olemas, siis võib paberit ikka tarvis olla näiteks mõnele juhikohale kandideerimiseks, mille eelduseks on kõrghari

Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Eelised: Takistab pöördprojekteerimist. Tagab omanikule suurema kontrolli tarkvara üle. Võib kuritarvitamist vähendada (Tingumustes kirjas, mida kasutaja võib tarkvaraga teha). Vähendatud vastutus. Puudused: Piiratud kasutajate vabadused. Pikk ja keerukas litsentsileping. Kasutaja ei "oma" tarkvara. Kuna eelistada? Kui on äri- või kaubanduslikud eesmärgid, võimaldab kaitsta autoriõigusi ja tagada tulu teenimist. Aitab hoida ärisaladusi ja takistab sarnase tarkvara väljatöötamist. GNU GPL (tugev copyleft) Eelised: Kasutajatel vabadus muuta ja jagada tarkvara. Avatud lähtekood, võimaldab kasutajatel tarkvara edasi arendada. Kasutajate poolt tehtud edasiarendused peavad säilitama sama litsentsi. (võib ka olla puudus) Tarkvara võib müüa, kui kasutajate vabadused säilivad. Puudused: Avatud lähtekood oluliselt lihtsustab pöördprojekteerimist. Kuna muudatuste tegemisel peab litsents säilima, siis ei saa kokku segada suletud lähtekoodiga