Intellektuaalomand (6. nädal)

 

Intellektuaalomand on üpriski keeruline teema, millel on väga palju erinevaid nüansse. WIPO mudeli komponentide kohta lugedes leidub iga kohta omajagu kriitikat ja mul endal on raske hinnata süsteemi toimimist, kui varasemalt teemaga piisavalt kursis pole.

Kaubamärk

Kaubamärk on üks intellektuaalomandi osa, mis on enamjoalt oma eesmärkidega hakkama saanud ilma suurema kriitikata. Globaliseeruvas ja kiiresti arenevas maailmas on aina olulisem ettevõtetel oma bändi ja identiteeti kaitsta. Internet on lihtsustanud uute teenuste, toodete ja kaupluste turuletulekut, see ka tähendab, et ettevõtete logodel ja nimedel on suurem roll, üritades hallist massist eristuda. Kaubamärk ongi selleks oluline vahend.
Kaubamärgist on tarbijatele ka kasu, see aitab inimestel vältida segadust ja pettetrikke. Uued teenused või tooted, mis pole ennast veel ära tõestanud, ei saa üritada kliente meelitada, kasutades selleks mingi tuntud brändi nime või logo.
Kaubamärgid pole siiski ilma kriitikata. On näiteks juhuseid, kus uutel ettevõtetel on raskusi hea nime (nt. lühike, lihtsasti hääldatav..) leidmisel, mis ei ole juba kaubamärgistatud. Kaubamärkidel ei ole kindlat aegumistähtaega, omanik peab lihtsalt tõestama kuue või kümne aasta tagant, et see on reaalselt kasutuses.

Autoriõigus

Autoriõiguste eesmärk peaks olema soodustada sisuloojatel oma loomingu eest väärikat tasu saada, mis omakorda peaks tähendama, et rohkem inimesi hakkab loometööga tegelema. On selle põhjenduse järgi õigustatud, et iga teos säilitab oma autoriõigused ka mitukümmend aastat peale autori surma? Ma saaks veel aru, kui see oleks äärmisel juhul kuni autori surmani, aga praegune korraldus tundub küll rohkem nagu suurettevõtete lobitöö, kes üritavad oma sissetulekuid säilitada.
Praegu aktuaalsem teema on tehisintellektiga seotud autoriõigused.  Enamasti on nii, et loometöö peab olema inimese poolt tehtud, et see autoriõiguste kaitse all oleks. See tekitab aga palju küsimusi ja probleeme. Kui tehisintellekt on treenitud autoriõigustega kaitstud materjalide peal, kas siis ei peaks kuidagi laienema need õigused ka selle genereeritava loome peale? On näiteks ettevõtetel mõtet investeerida AI-sse, et nende enda toodetele või teenustele selle loomet integreerida, kui seda poleks võimalik autoriõigustega kaitsta?

Comments

Post a Comment