Eesti infoühiskonna arengukava SWOT analüüs (4. nädal)

 

Tugevused:

• Eesti on digitaalse innovatsiooni ja e-teenuste liider Euroopas.
• Euroopa Liidu tasandil on küberjulgeoluku alane ühistegevus tõusuteel.
• Euroopa Liidu mastaabis on Eesti elanikkond digioskuselt ja IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas.

Nõrkused:

• IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus.
• Suur osa olemasolevast digiriigi baastaristust ei ole nüüdisaegne. (väike pilveteenuste kasutus, alakasutatud ELi ühistaristuga liidestumine)
• Olemasolevad digiriigi teenused on killustunud, teavet ja teenuseid pakutakse paljudes erinevates kanalites ning puudub ühtne lähenemisviis.
• Olemasolevate teenuse kvaliteedi kohta puudub põhjalik info, kuna seda mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda.

Võimalused:

• Uute lahenduste ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kiireneb. (nt. tehisintellekt, 5G)
• Eesti saab tugevdada oma positsiooni digiühiskonna eestvedajana.
• Suurendada väliskoostööd ja piiriüleste teenuste arvu.
• Digiriigi arendamine on ka osa ettevõtluskeskonna arengust, võimalik kasvatada rahvusvahelist konkurentsivõimet.
• Kaugtöökohtade võimaldamine paremate sideühenduste abil vähendab noorte lahkumist maapiirkondadest suurlinnadesse.

Ohud:

• Aina keerulisemaks muutuvad digilahendused.
• Uue tehnoloogiaga kaasnevad ka uued küberohud, küberkuritegevus on tõusuteel.
• Uute tehnoloogiatega seotud ohtude nägemine, ennetamine ja maandamine vajab üha suuremat eripädevust, olemasolevate universaalsete ekspertide abil ei saa lahendada kompleksseid riske.

Viited:

Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)